Maksimalistlik sisekujundus: kuidas võtta oma kodus omaks põhimõte „rohkem on rohkem“
Maksimalism elab praegu läbi tõelist tõusuaega. Pärast aastaid, mil sisekujundust valitses minimalism — valged seinad, tühjad pinnad ja hoolikalt kureeritud tühjus —, on tekkinud vastuliikumine, mis ülistab küllust, isikupära ja puhast visuaalset naudingut ruumist, mis on täis kauneid ja huvitavaid asju. Maksimalism ei ole sama mis segadus või korralagedus — see on teadlik ja läbimõeldud lähenemine sisustamisele, mis näeb mustreid, värve, tekstuure ja isiklikke kollektsioone positiivsete disainielementidena. See juhend selgitab, kuidas maksimalismiga hästi hakkama saada.
Mis on maksimalism (ja mis see ei ole)
Maksimalism on disainifilosoofia, mille kohaselt rohkem on rohkem — ruumis võib olla palju värve, palju mustreid, palju esemeid ja palju tekstuurikihte ning just see küllus ongi eesmärk, mitte probleem, mida tuleb lahendada. Maksimalism ei ole sama mis asjade kuhjamine või segadus. Erinevus peitub kavatsuses: maksimalistlik interjöör on teadlikult ja läbimõeldult kokku pandud ning iga ese on valitud ja paigutatud kindla eesmärgiga. Maksimalism tähistab mustrite segamist, julgeid värve, isiklikke kollektsioone ja visuaalset rikkust. Oma parimal kujul on see täielikult elatud elu ja täielikult väljendatud isikupära peegeldus.
Asti nurgadiivan — alates €1,599
Maksimalistlikus interjööris on diivan sageli ankur — mööbliese, mis on piisavalt suur, et pidada vastu julgele tapeedile, kihilistele vaipadele ja kunsti täis seintele. Asti helded proportsioonid ja tugev siluett teevad sellest diivani, mis suudab ankurdada ka väga kirju ruumi, jäädes samal ajal mugavaks ja kutsuvaks.
Malbec mooduldiivan — alates €2,375
Malbeci soojus ja rikkalikkus teevad sellest loomuliku osa maksimalistlikust interjöörist. Iseloomukas polster peab vastu ka mustrite ja värvide kihtidest pakatavas ruumis ning moodulkonstruktsioon võimaldab selle kokku panna täpselt nii, nagu ruum nõuab.
Maksimalismi reeglid: kuidas vältida kaost
Maksimalismil on reeglid — need on lihtsalt teistsugused kui minimalismil. Kõige olulisem on terviklikkus: eduka maksimalistliku interjööri aluseks on varjatud kord, mis annab silmale puhkepaiga. Tavaliselt saavutatakse see ühtse värvipaletiga. Isegi kõige mustrirohkemas ja esemetest pakatavas maksimalistlikus interjööris kipuvad värvid korduma — sama terrakota ilmub vaibal, patjadel, keraamikas ja kunstiteostes. See kordus loob visuaalse rütmi ega lase ruumil juhuslikuna mõjuda. Mustrite segamine on maksimalistlik oskus: võti on varieerida mõõtkava (suur lillemuster, väike geomeetriline muster, keskmise laiusega triip) ja hoida mustrites ühtset värvipaletti, et need mõjuksid kollektsiooni, mitte konfliktina.
Kust alustada: maksimalistlik raamistik
Kui oled maksimalismiga alles tutvumas, alusta ühest toast ja liigu edasi järk-järgult. Alusta julge ja hästi valitud diivaniga — suure nurgadiivani või silmapaistvast kangast tugitooliga. Lisa suur mustriline vaip. Loo galeriisein kunsti, printide ja fotodega. Kihita patju ja pleede üksteist täiendavates, kuid erinevates mustrites ja tekstuurides. Lisa pindadele taimi, keraamikat, raamatuid ja kollektsioone. Iga kiht peaks ruumile midagi juurde andma — rohkem värvi, rohkem tekstuuri, rohkem isikupära —, mitte lihtsalt müra tekitama. Maksimalistliku toa proovikivi on see, et see näeb välja täis, kuid mitte kaootiline, rikkalik, kuid mitte rusuv.
Maksimalistlikud värvilahendused
Kalliskivitoonid: smaragdroheline, safiirsinine, rubiinpunane ja ametüstlilla — sügavalt küllastunud värvid, mis näevad koos kaunid välja ning annavad edasi rikkuse ja luksuse tunde. Soojad maatoonid kõrge küllastusega: terrakota, sinepikollane, põletatud oranž ja soe šokolaadipruun — maalähedased, kuid erksad. Soojade ja jahedate toonide segamine: kõige dünaamilisemad maksimalistlikud interjöörid segavad sageli sooje ja jahedaid toone (terrakota ja petroolsinine, sinep ja indigo, korall ja salvei) ning toetuvad neutraalsele toonile — naturaalne lina, töötlemata puit, valge —, et kontrastid ei muutuks rusuvaks.
